7 Huvitavat internetitrendi millest sa ilmselt kuulnud ei ole

Kuna maailm on viimasel ajal natukene kreisi olnud siis on meil kõigil natukene rohkem vaba aega ja paratamatult tähendab see seda, et veedame ka oluliselt rohkem aega internetis.

Loodus looduseks, räägime natukene ka lõbusamatel teemadel ja vaatame suurimad interneti tekkinud trende võrreldes eluga 10a tagasi.

Mäletad veel aega kus internet oli pigem tööriist info leidmiseks kui meelelahutuskeskus? Mina ka – vaatame nüüd mis tänapäeval toimub.

Selfikultuur

selfikultuur

Selfikultuur on kasvanud meeletult viimase 7-8 aastaga. Igal inimesel on nüüd nutitelefon millel tõenäoliselt on kaamera nii ees- kui tagaküljel millega 24/7 ise endast pilte teha.

Viska kombinatsiooni kaks kõige populaarsemat veebilehte internetis – Facebook ja Instagram – ja selfidehullus võib alata.

Lisaks sellele on loodud tuhandeid fototöötlus äppe millega ennast kõhnemaks või suuremaks teha, aknet eemaldada, nahavärvi muuta, taevasse pilvi installeerida ja jumal teab mida veel.

Isiklikult seda hullust ei mõista, aga eks igale ühele oma.

Uudistelehed vs Sotsiaalmeedia

Enamik suuri uudiseid levib nüüd tulukulena pigem Facebookis ja Twitteris, sest traditsionaalne meedia on liiga aeglane. Uudistelehtede külastajate arv kukub pidevalt ning selleasemel, et Delfi veebilehele minna, minnakse kõigepealt Facebooki ja healjuhul lõpetatakse sealt otse artiklil, mitte uudistelehe kodulehel.

See on muidugi kaasa toonud ka suure “fake news” ehk võltsuudiste probleemi aga sellest juba teine kord lähemalt.

Tähelepanupuudus

Me oleme nii harjunud vaatama lühikesi videosid, stoorisid, pilte, erinevaid GIFe ja muud kanaleid kust ülimalt lihtsalt ja kiiresti infot kätte saada. Uuringud on näidanud, et see on massiivselt mõjutanud inimeste tähelepanu ja pikemate artiklite või näiteks uurimistööde loetavus on oluliselt vähenenud.

Ühesõnaga kui alampealkirju ja bullet-pointe kasutatud ei ole siis keegi sinu sisu ilmselt lugema ei hakka.

Ka meie veebilehel on keskmise külastavuse aeg meeletult kukkunud.

Internetikuulsused on teema

Interneti kasvuga on ka tekkinud palju erinevaid platvorme kus tavainimesed saavad oma sisu luua, kuulsust koguda ja isegi raha teenida. Näitena võime tuua YouTuberid, Instagrammi “mõjutajad” ja erinevad blogijad.

Tohutu hulk aega iga kuu kulutatakse just erinevate juutuuberite elude vaatamisele või mõttetute arvamusartiklite lugemisele inimestelt, kellel tegelikult puudub igasugune ekspertiis.

Uued valuutad ehk krüptoraha

Pole ilmselt palju inimesi Eestis kes ei oleks tänaseks kuulnud Bitcoinist või sinna isegi raha investeerinud ja neid valuutasid on sadu veel. Eesti epoed veel neid väga ei soovi võtta kuid välismaal kasutatakse seda päris palju ka päriselus juba.

Lisaks sellele on tekkinud uus investeerimiskanal krüptovaluutadesse, nimelt Bitcoini hinnad on viimastel aastatel kõikunud $4,000 ja $20,000 vahel ning see on tekitanud kümneid tuhandeid uusi miljonääre ja ka päris mitut pankrotti põhjustanud.

Internetimängud

Erinevad internetimängud ja telefonimängud on saanud normaalseks ka täiskasvanute jaoks. Olen lugematul kordadel näinud Circle K hot-dogi järjekorras täiskasvanud mehi ülikondades, telefon näppus ja Candy Crush lahti… Mis pilguga neid 10a tagasi oleks vaadatud? Nüüd on see okei.

Lisaks sellele on ka hasartmängud vähem tabu ja interneti kasiinod nagu Betsafe koguvad meeletult tähelepanu. Kohati on see tore, et inimestel on rohkem vabadust ja vähem hirmu, et keegi neid selle pealt hindaks (kardetakse näiteks, et enam pangalaenu ei saa) kuid eraldi küsimus on see, kui palju sinna tegelikult raha kaotatakse.

Interneti “väljakutsed”

Väljakutsed ehk inglise k. challenge-d on saanud super populaarseks kuigi enamik neist on olnud üsna tobedad või lausa ohtlikud.

Esimene mis kohe pähe tuleb oli planking, kus inimesed lamasid erinevates kohtades maas nagu puupalk ja tegid sellest fotosid.

Järgmisena oleme kõik kindlasti kuulnud Ice Bucket Challenge, millega üritati toetada ALS haiguse all kannatajaid. See oli tegelikult üsna efektiivne, raha koguti palju ja eesmärk oli hea.

Tobedama poole pealt leiame selliseid nagu “tide pod” challenge kus lapsed sõid pesumasinakapsleid ja lõpetasid haiglas, kaneelisöömis challenge mis ajas paljusid oksele ja põhjustas ka paar lämbumissurma, ja fire challenge kus inimesed panid ennast põlema.. Mnjah.

Mis on sinu arust kõige suuremad interneti trendid? Anna meile teada mis sulle silma on jäänud.

Aasta Puude Ülevaade + Muud Põnevat

2015. aasta puud on harilik kukerpuu ja harilik kikkapuu

aasta puu

Selle aasta puud olid põõsad ja peale kukele viitava nimetuse ei seo neid kahte liiki suurt miski.
Kukerpuud (Berberis vulgaris) kohtab rohkem paepealsel rannikul Lääne- ja Põhja-Eestis, kikkapuud (Enonymus europaeus) Lõuna-Eesti viljakal pinnasel ja ka vähestes kohtades Saaremaal. Loe veel

2014. aasta puud on türnpuu ja paakspuu

Ega türnpuud hästi ei tunta ja segi on teda aetud paakspuuga või siis vastupidi.
Olenemata „puu“ nimest kasvavad nimetatud enamalt jaolt tiheda põõsana.
Lehed on mõlemal päris sarnased ning looderannikul võivad vahel päris kõrvuti kasvada.

2013. aasta puu oli lodjapuu

Eesti Looduse toimetus on tänavu aasta puuks valinud lodjapuu. Kuigi tema nimi viitab puule, on tegu pigem põõsaga. Aasta puud on valitud alates 1996. aastast.
14/01/2013 , Eesti Loodus

2012. aasta puu oli õunapuu – mets-õunapuu

300 aastat vana Oti õunapuu Karksis – kel mahti, minge ja vaadake.

Kas teate, et õunapuid hakati kasvatama umbes 20 000 aastat tagasi Indias, Pakistanis ja Hiinas ning et see meie levinuim viljapuu võib olla esimene kodustatud taim.

  1. 2011. aasta puu oli jalakas ja künnapuu
  2. 2010. aasta puu oli toomingas
  3. 2009. aasta puu oli sarapuu
  4. 2008. aasta puu oli jugapuu
  5. 2007. aasta puu oli saar
  6. 2006. aasta puu oli paju
  7. 2005. aasta puu oli haab
  8. 2004. aasta puu oli lepp
  9. 2003. aasta puu oli vaher
  10. 2002. aasta puu oli pärn
  11. 2001. aasta puu oli mänd
  12. 2000. aasta puu oli pihlakas
  13. 1999. aasta puu oli kask
  14. 1998. aasta puu oli tamm
  15. 1997. aasta puu oli kuusk
  16. 1996. aasta puu oli kadakas
  17. PÕNEVAID LEIDE PUUDEST

Oma juuri otsides olen jõudnud mitmete põlistalude varemetele, kus on alles veel väga vanad puud. Kindlasti on neil puudel meile palju jutustada ning et lisaks mõisaparkidele on palju väärtuslikku ka meie unustusse kaduvate põlistalude varemete ümber, mida võiks kaitsta ja kirjeldada. Arboristid liiguvad palju Eestimaal ringi ning sageli jääb silma mõni huvitav leid. Eriti kasulik oleks, kui leidjal nende puude kohta ka oma lugu oleks juurde jutustada.

Uuemat (20. sajandi) maa-arhitektuuri nagu ka maamaastike muutumist on meil senini jäädvustatud ja uuritud vähe. Seetõttu on Maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise arengukava üks tähtsamaid eesmärke meie maamaastiku ja maa-arhitektuuri kui terviku uurimine ning pikaajaline jälgimine – seire, et fikseerida toimuvaid muutusi.

Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri Keskus oleks kindlasti huvitatud taoliste leidude kaardistamisest ning ühises koostöös saavad arboristid anda oma panuse. Vt http://maaarhitektuur.blogspot.com/

Pärandkultuuri hoidmine http://www.rmk.ee/teemad/parandkultuur

PÕLISTALUDE MAADEL LUUSIDES

Jäälõikamise tiigi igasse nelja serva istutati kunagi saared ja nad kujundati kõik 2-harulisteks. Kui vanad võiksid need puud olla?

ÕPETUSEST PUUDE JUURDE

Sagadi Looduskooli õppematerjal “Puudest algab mets”

http://www.sagadi.ee/looduskool/oppematerjalid/uurimuslik-ope

http://herbaarium.inarmonia.ee/

http://www.discovertheforest.org/

http://www.loodusheli.ee/naita_kirjet.php?id=88&nimistu=233+88+174+89+112+86+110+202+182+111+87+185+196

http://213.35.179.222/~lauri/okaspuud_LuuaMK/index.html

http://www.loodusvideo.ee/?cat=16

Arboristide Eetikakoodeks, Kutsestandard ja Kodukord

Eetikakoodeks

Arboristide eetikakoodeks lähtub Rahvusvahelise Arboristideühingu ISA International Society of Arboriculture (vabatahtlik mittetulunduslik erialaliit) sertifitseeritud arboristi eetikakoodeksist.

Käesolev sertifitseeritud arboristi eetikakoodeks puudutab isikuid, kes on Eesti Kutsekoja poolt tunnistatud sertifitseeritud arboristideks (kutsetunnistuse omanikud) või taotlevad arboristi nimetust (kandidaadid). Sertifitseeritud arboristi eetikakoodeks kehtestab neile erialase tegevuse standardid ning eetilise käitumise nõuded. Arboristi eetikakoodeks on ühtlasi allikaks, kust arboristid, kandidaadid ja nende teenuste kasutajad saavad informatsiooni asjakohaste standardite ja nõuete kohta.

I. Kohustused ISA (Rahvusvaheline Arboristide Ühing), eriala ja avalikkuse ees

Sertifitseeritud arboristi vastavus erialase organisatsiooni eeskirjadele, põhimõtetele ja õigusnõuetele
Kutsetunnistuse omanikud ja kandidaadid peavad:
1. Täitma kõiki seadusi, eeskirju, põhimõtteid, erialaseid ja eetikastandardeid, mis reguleerivad arboristi praktilist tööd.
2. Tagama sertifitseerimist ja taassertifitseerimist puudutava informatsiooni õigsuse ja täpsuse.
3. Tagama eksamiga seotud materjalide turvalisuse ja hoiduma nende omavolilisest avalikustamisest.
4. Tegema koostööd ISA-ga eetikaküsimustes ja eetikat puudutava informatsiooni kogumisel.
5. Teavitama ISA sertifitseerimisprogrammi õigeaegselt oma tegevusest, mis võib olla vastuolus sertifitseeritud arboristi eetikakoodeksi või sertifitseerimisprogrammi eetikaküsimuste mis tahes sättega.
6. Oma toimingutes lähtuma Eesti Vabariigi seadustest, Arboristide Koja põhikirjast, Vabaühenduste eetikakoodeksist ja käesolevast Eesti arboristide eetikakoodeksist ning hoiduma töö-, eetika- või õigusstandarditega vastuolus olevast käitumisest või tegevusest.

II.Kohustused klientide, tööandjate, töötajate ja avalikkuse ees

A. Sertifitseeritud arboristi erialaste teenuste osutamisega seotud kohustused

Kutsetunnistuse omanikud ja kandidaadid peavad:
1. Osutama teenuseid ohutul ja pädeval viisil, lähtudes objektiivsetest ja sõltumatutest hinnangutest otsuste langetamisel.
2. Tundma oma erialaste võimete piire ja osutama teenuseid vastavalt oma pädevusele. Kutsetunnistuse omanik on kohustatud määrama erialaste võimete piirid lähtuvalt oma kvalifikatsioonist, haridusest, teadmistest, oskustest ja kogemustest.
3. Soovitama pädevaid spetsialiste juhul, kui ei suudeta ise tasemel teenust pakkuda.
4. Hoidma konfidentsiaalsena erialase tegevuse käigus saadud tundliku iseloomuga teabe, välja arvatud juhtudel:
• kui on alust arvata, et informatsioon on seotud ebaseadusliku tegevusega;
• kui kohus või valitsusasutus nõuab informatsiooni avalikustamist seaduse alusel;
• kui klient või tööandja annab loa informatsiooni avalikustamiseks;
• kui sellise informatsiooni mitteavalikustamine võiks kaasa tuua töötajate ja/või kõrvaliste isikute surma või nende füüsilised vigastused.
5. Kasutama kutsetunnistusi korrektselt ning esitama haridust, kogemusi, pädevust ja teenuste osutamist puudutavat informatsiooni tõeselt ja täpselt.
6. Esitama reklaamides ja avalikes pöördumistes tõest ja täpset informatsiooni pakutavate teenuste, nende maksumuse ja eeldatava tulemuse kohta.
7. Austama teiste isikute intellektuaalse omandi õigust ning tegutsema erialases ja teaduslikus koostöös korrektselt.

B. Sertifitseeritud arboristi huvide konfliktide ja väärnähtustega seotud kohustused

Kutsetunnistuse omanikud ja kandidaadid peavad:
1. Hoiduma sammudest, mis võivad põhjustada huvide konflikti kliendi, tööandja, töötaja või avalikkusega.
2. Teavitama kliente või tööandjaid asjaoludest, mida võidakse tõlgendada võimaliku või tegeliku huvide konflikti või väärnähtusena.
3. Veenduma, et huvide konflikt ei kahjusta kliendi, tööandja, töötaja või avalikkuse seaduslikke huve ega mõjuta professionaalseid hinnanguid.
4. Mitte pakkuma ega vastu võtma raha, kingitusi või muid hüvitiste või hüvede vorme, mille eesmärgiks on töö saamine või professionaalse hinnangu mõjutamine.

C. Sertifitseeritud arboristi kohustused, mis on seotud rahva tervise ja ohutusega

Kutsetunnistuse omanikud ja kandidaadid peavad:
1. Järgima erialases tegevuses tervisekaitse ja tööohutuse nõudeid, et kaitsta kliente, tööandjaid, töötajaid jt võimalike vigastuste ja/või muude kahjude eest.
2. Teavitama asjakohaseid riigiasutusi või nende esindajaid võimalikust ebaseaduslikust tegevusest või asjaolust, mis võib põhjustada ohtliku olukorra.

III Arboristi kutse-eetika nõuded

Arborist:
1. Kasutab isiklikke teadmisi ja oskusi ühiskonna hüveks.
2. Edendab arboristikat, vahetades teadmisi teiste arboristidega ning toetades arboristide ühendusi ning õppe- ja teadusasutusi.
3. Esitab pakutavate teenuste ja nende võimaliku kasu kohta tehtavates avaldustes tõest informatsiooni, ning ei reklaami midagi kui sertifitseeritut, litsentseeritut või kindlustatut, kui vastava katse ulatus pole statistiliselt usaldusväärne.
4. Ei kiida heaks nõuetekohaselt testimata ja ilma tunnustatud taimeteadlaste ning tööohutusekspertide loata tehnika, meetodite ja materjalide reklaami ja kasutamist.
5. Tugineb kõikides eksperthinnangutes pädevatele teadmistele ja põhjendatud faktidele ning väljendab oma kindlaid veendumusi.
6. Hoidub ilma piisava informatsioonita väljendamast kirjalikku või suulist arvamust ning ei moonuta ega varja asjakohaseid andmeid oma seisukoha kaitsmiseks.
7. Kirjeldab tegevuse tagajärgi, kui mittepädev asutus nõuab arboristilt arboristika põhimõtetest ja õigeks peetavast protseduurist kõrvalekaldumist.
8. On lojaalne tööandja ja/või klientide suhtes ning täidab tööülesandeid usaldusväärselt.
9. Ei osuta riigiteenistuses oleva arboristina ebaausat konkurentsi eraettevõtluses tegutsevatele arboristidele ega soosi üht arboristi olukorras, kus kõik on võrdselt kvalifitseeritud.
10. Hoidub põhjendamatutest avaldustest, mis võivad mis tahes viisil kahjustada teise arboristi tööalast mainet.
11. Hoidub kõlvatust konkurentsist (alapakkumisest siseinfo põhjal).
12. Hoidub erapraksise puhul teise era-arboristi töö ülevaatamisest tema tööandja jaoks, soovitades kasutada vastavalt kvalifitseeritud hindajat.
13. Ei värba töötajaid konkurendi juurest tema teadmata, vaid püüab ise endale töötajaid koolitada.
14. Järgib kohase ja piisava tasu maksmise põhimõtet arboristidele, et hoida arboristika standardeid.
15. Peab arboristika-alases tegevuses, äritoimingutes ja oma kodanikukohustuse täitmisel silmas, et arboristika on austusväärne eriala.
16. Püüab end pidevalt arendada, tõstes oma kvalifikatsiooni ja tehnilisi oskusi, et olla kursis eriala mõjutavate tehnoloogiliste ja teaduslike saavutustega.
17. Ei väärkasuta ega jäta välja tehnilise informatsiooni olulisi fakte toote või teenuse reklaamimisel, mis võib kaasa tuua eksituse või väärtõlgenduse.
18. Kindlustab oma töökohustuste täitmisel inimeste ohutuse, vara säilimise ja keskkonnahoiu.
19. Annab vajadusel ausa ja täpse ülevaate nii enda kui oma töötajate ja/või esindajate võimetest, kvalifikatsioonist ja kogemustest.
20. Kohustub järgima õiglase ja ausa äritegevuse põhimõtteid tehingutes klientidega, varustajatega, töötajatega ja teiste professionaalidega.
21. Toetab erialaga seotud teenuste ja toodete täiustamist teadus- ja arendustegevuse kaudu.
22. Järgib standardeid ja käesolevas koodeksis sisalduvaid eetikapõhimõtteid.

IV Rakendussätted:

Käesolevas eetikakoodeksis nimetatud kohustuste rikkumise korral on arboristide üldkoosolekul õigus nõuda rikkumise põhjustanud arboristilt selgitust ning esitada taotlus Eesti Metsatööstuse Liidule ja Eesti Kutsekojale tema kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamist.

Kutsestandard

Arboristi praegu kehtivat kutsekirjeldust Kutsekoda.ee lehelt võid lugeda nende veebilehelt.

Oleme Kojas arutanud, et olemasolev kutsestandard vajab kaasajastamist. Vaja oleks ronivate arboristide ja süvendatud taimeliikide õppe osas kutsed lahku lüüa. Mõlemas õppes peab jääma ühisosa, aga nii ronijate kui ka dendroloogilist õpet oleks vaja eraldi suurendada, andes sellega realistlikuma lahendi hilisemal tööle asumisel. Praktika on näidanud, et nõrgaks jääb ka parkide inventeerimiseks vajalik väljaõpe (koostöö vajadus maastikuarhitektidega, kel on olemas vajalik kõrgharidus).

Kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialistid peaksid omama kõik vastavat kutset või saama vastavat koolitust õigete otsuste tegemisel nii puude langetamise kui puistute kujundamise teema ulatuses. Arboristikutse omanikel peaks olema suurem otsustusõigus nimetatud otsuste langetamisel.

Eesti Kutsekoda on informeeritud Arboristide Koja seisukohast seoses kutsestandardi täiustamise vajadusega.

Kodukord

  1. Arboristide Kotta siseneja armastab puhtust ja korda, peab lugu säädustest ja värskest õhust.
  2. Kotta sisenedes jätab saepurused saapad jalga või ropsib sokid puhtaks, nõnda ka kurja mõtte jätab tema ukse taha.
  3. Kojas tunneb ta end kõigiga võrdväärsena, peab lugu nii endast kui teistest ja vaatab julgelt silma.
  4. Maksab ära liikmemaksu ja võimalusel toetab Koda muulgi võimalikul viisil omast ajast ja säästudest.
  5. Hoiab Koja koldes tule tulijaile alles ning osaleb Koja töös ja koosolekutel aktiivselt.
  6. Võtab sõna kuuldavalt, aga mitte liiga valjusti teistest üle kõneledes.
  7. On eelnevalt oma jutud ja ettepanekud läbi mõelnud, samuti on vähemasti kord nädalas kiiganud e-maili ja kodulehte ning sellest ka märku andnud, kui miskit arvata on vaja olnud.
  8. Räägib peamiselt puuaiast, aga mitte puuaia august.
  9. On lahkesti nõus teistelegi jagama positiivseid impulsse ja vajadusel viskama päästerõngast.
  10. On julge, ei karda arusaamatusi lahendada, sest ega neist ei pääse.
  11. Tunneb end Kojas mõnusalt.
  12. Lahkudes jätab Koja ukse lahti.

Puude Rahvapärased Nimetused

puude rahvapärased nimetused

Populus tremula – haab – mädapuu, haabjapuu
Betula – kask – kõiv
Picea abies – kuusk – nõglapuu (kõre- ja maltspuu)
Pinus sylvestris – mänd – pedajas, pedakas, pettai (lüli- ehk kõrepuu ja honga ehk hongapuu)
Quercus robur – tamm – hiiepuu (talvel lehtes tamme kutsuti kivitammeks ehk leseks tammeks)
Acer platanoides – vaher – vastra
Juniperus communis – kadakas – kadajas, kattai, kadaja
Taxus baccata – jugapuu – kodarapuu, jukainen
Alnus incana – hall e valgelepp – isalepp, pasklepp
Alnus glutinosa – sanglepp ehk must lepp – emalepp
Fraxinus excelsior – saar
Tilia cordata – pärn – niinepuu, lõhmus, pähn
Ulmus scabra – jalakas ja Ulmus laevis künnapuu – künnap
Salix – paju – põõsaliigid on pajud ja puuna kasvavad on remmelgad – lemmergas, lember, raag, raid
Sorbus aucuparis – pihlakas – pihlapuu
Padus racemosa – toomingas – toomepuu
Corylus avellana – sarapuu – pähklipuu
Frangula alnus – paakspuu – pahaspuu, vohupaats, ohupaats, kitsepuu
Rhamnus cathrtica – türnpuu – viherpuu, kitseuibu, kitsepuu
Daphne mezereum – näsiniin – naeseniinepuu, nasin, nasipuu
Hedera – helix luuderohi – jooksvarohi

Puude Haigused – Ülevaade ja Kuidas Ravida

Okaspuused Haigused

Okaspuudel seenhaiguste leviku tõkestamiseks on soovitav puude aluseid õhurikkamaks muuta, seega võiks alumisi oksi pisut ära saagida. Okaste pruunistumine ei ole tingimata haigustunnus vaid puu lihtsalt vahetab okkaid.

Juurte vigastamine on puule kõige ohtlikum. Fotol näidatud mändide juurte eemaldamine on muutnud puud kõigepealt tormiohtlikeks ja seejärel haigustele vastuvõtlikeks, kui nad veel üldse püsti püsivad.okaspuude haigused

Lehtpuude Haigused

Tamme-äkksurm

• Taime hukkumisega lõppevaks tamme-äkksurmaks kutsutavat taimehaigust tekitab patogeenne seen Phytophthora ramorum, mis levib nakatunud taimede, mulla, küttepuude, inimese jalanõude, sõiduki rataste külge jäänud mulla ning ka kastmis- ja põhjaveega. Õhus levivad haigusetekitaja spoorid vihma, veepritsmete ja suure õhuniiskuse korral ka tuulega. Haigusetekitajate arenguks on optimaalne temperatuur 20 kraadi piires.

• Esimest korda avastati tamme-äkksurma haigustunnuseid 1990. aastatel USAs California ja Oregoni piirkonnas tammedel. Euroopas on haigusjuhtumeid kõige rohkem avastatud Hollandis, Suurbritannias ja Saksamaal, neid on leitud ka Soomes. Euroopas on tamme-äkksurm levinud enamasti dekoratiivtaimedel. Eestis tuvastati tamme-äkksurm esimest korda 2006. aastal Hollandist toodud rododendronitel, tänavu tuvastati esmaleid Eestis kasvatatud rododendronitel. Eesti loodusparkides kasvavatel peremeestaimedel pole seni seda ohtlikku taimekahjustajat leitud.

• Tamme-äkksurma tekitava seene peremeestaimed on rododendron, lodjapuu, tamm, hobukastan, suurelehine vaher, pöök, harilik ebatsuuga, harilik sirel, harilik pohl, kanarbik, harilik laanelill, harilik saar, paljaviljaline kibuvits, raagremmelgas, paakspuu jt.

• Müümisel peab rododendronil ja lodjapuul olema taimepass, mis kinnitab taime kontrollimist kasvamise ajal.

• Haigusele on kõige vastuvõtlikum rododendron. Haigustunnused on võrsete närbumine ja lehelaiksus.

• Kui puukoolidest, puukoolide ümbrusest või koduaedadest võetud proovidest avastatakse tamme-äkksurma tekitaja, põletatakse saastunud taimed ja kõik kahe meetri raadiuses kasvavad peremeestaimed. Nakatunud taimedest 10 meetri raadiuses olevad peremeestaimed tunnistatakse saastumiskahtlasteks, nende müük peatatakse ja taimed jäävad kolmeks kuuks järelevalve alla.

• Kui tamme-äkksurma tekitajaga taim leitakse müügikohas, tunnistatakse saastunuks ja põletatakse kogu partii, sealhulgas teistesse müügikohtadesse saadetud taimed.

• Taimekaitseseaduse järgi on inimesed ja ettevõtted kohustatud ohtliku taimekahjustaja (ka viljapuu bakterpõletiku) esinemise või selle kahtluse korral teavitama põllumajandusametit.

Viljapuu bakterpõletik

• Roosõieliste puude ja põõsaste bakterhaigust, üheks ohtlikemaks viljapuude haiguseks peetavat bakterpõletikku põhjustab bakter Erwinia amy­lovora.

• Viljapuu bakterpõletik pärineb Põhja-Ameerikast, esmakirjeldus on New Yorgi osariigist 1780. aastast. Euroopasse sattus haigus 1950. aastatel, esmaleid oli Inglismaal Kentis 1957. aastal. Nüüd on haigus Euroopas levinud, meile lähematest riikidest on viljapuu bakterpõletikku leitud Hollandis, Belgias, Saksamaal, Taanis, Poolas, Rootsis ja Norras. Leedus olid esmaleiud 2005., Lätis ja Valgevenes 2007. aastal.

• Viljapuu bakterpõletiku olulisemad peremeestaimed on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu, toompihlakas, ebaküdoonia, küdoonia, Davidi fotiinia, villpööris, tuliastel ja astelpihlakas.

• Haiguse kahjustus sarnaneb tulekahjustusega: õied, lehed ja viljad muutuvad esmalt hallikasroheliseks, siis pruuniks, kuid ei varise. Tüvele ja okstele võivad tekkida koorehaavandid. Koor vajub veidi sisse ja võib rebeneda, koorealune puit on punakas. Haiguse iseloomulik tunnus on bakterilima – haigestunud taimeosadest eritub piimvalgeid või kreemikaid (kollakaid) bakterilima tilku. Väga iseloomulik on haigestunud võrsete tippude kõverdumine 180 kraadi allapoole. Puud võivad hävida 1–2 aastaga.

• Bakter talvitub puukoores tüvehaavandite servades. Taimeosadel säilib bakter kuni kuu, mullas see ei säili. Haigus võib olla peiteline, mõnel aastal haigustunnuseid pole, kuid bakterile soodsal aastal võivad tekkida haiguspuhangud. Tõve levimiseks on väga soodne üle 18-kraadise temperatuuriga küllalt niiske ilm, nagu oli tänavune suvi.

• Viljapuu bakterpõletiku kaugem levik võib toimuda taimede (eriti paljundusmaterjali), taimeosade ja õietolmuga ning mesilastarude viimisel nakatunud piirkonnast välja. Peetakse võimalikuks ka levikut rändlindudega.

• Paikselt levitavad haigust tolmeldavad ja taimemahla imevad putukad, sealhulgas mesilased. Haigus levib ka tööriistade (nt aiakäärid), sõidukite ja inimtegevusega.

• Saastunud ja saastumiskahtlased taimed hävitatakse põletades. Haiguskollet ümbritsevas 500-meetrise raadiusega saastumisohus vööndis kasvavate viljapuu bakterpõletiku peremeestaimede ja nende istikute müük ning emapuude kasutamine paljundamiseks keelatakse vähemalt kolmeks aastaks.

Eesti Märkimisväärseimad Puud – Ülevaade

Puuturism on järjest populaarsem, sest inimesed mõistavad üha enam, et puu on väärtus.

Siin on võimalus kõikidel kaasa rääkida ja nomineerida oma puu. Aja jooksul saame nominandid üle vaadata ja mõõta ning arhiveerida. Kindlasti lisame kõik juba praegu tuntud ja vägagi vaatamisväärsed Eesti puud ning otsime juurde uusi.

eesti märkimisväärseimad puud

Tammepuu Orissaare jalgpalliväljakul

Kas kusagilt mujalt maailmast võib leida jalgpallistaadioni, mille keskel kõrgub võimas tamm? Ei vist. Orissaare poistele ja tüdrukutele on see igapäevane. Kuid mitte turistidele, kelle bussid tihti spordiväljaku veerel seisma jäävad ja uudistajate käed fotoaparaatide järele haaravad.

Orissaare jalgpallipuu on Euroopa aasta puu 2015 konkursi võitja.

Rava tammik

Eestis võeti esimesena looduskaitse alla Rava tammed Järvamaal (1936). Praegu moodustavad need puud Rava maastikukaitseala südamiku.

Rava tammikus kasvab 92 põlist tamme, 16 suurt lehist ja üks mitmesaja-aastane mänd.

Rava tammiku servas asub suplus- ja puhkekoht.

Arvatakse, et tammik on kunagi olnud hiis; mõisa ajal oli ta park.

Pühajärve sõjatamm

Võimas tamm on saanud nime nn Pühajärve sõja järgi 1841. a. Tamme ümbermõõt on tamme juures oleva teabetahvli andmete järgi 698 cm ja kõrgus 22 meetrit. Tema vanus arvatakse olevat 300-400 aastat. Tamm on looduskaitse all. Puu on 2010. aasta augustis kaks korda tõsiselt kannatada saanud, et vältida tamme tüve laiali vajumist, paigaldati tüve ümber metallvöö.

Nime on saanud puu ajalooliste sündmuste järgi, mis toimusid siinkandis rohkem kui 150 aastat tagasi. Talupoegade koormised olid Pühajärve mõisas, mille oli omandanud erukindral Wilhelm von Stryk, kasvanud väga kõrgeks. 1841. a. suve lõpul oli olukord läinud nii pingeliseks, et talupojad otsustasid tööülesannete täitmisest keelduda. 1. septembril palus Otepää kihelkonnakohtunik von Sivers saata Pühajärve mõisa sõjavägi. Saabunud sõdurid hakkasid talupoegade juhte kinni võtma. Arreteeritute seas oli ka Johann Kõiv. Kui konvoeerijad teda Pühajärve tamme ligidalt mööda viisid, oli ligi 10-liikmeline salk malakatega relvastatud mässajaid parajasti puu alla kogunenud. Nad tungisid sõduritele kallale ja vabastasid Johann Kõivu. Järgnevatel päevadel toodi sõdureid mõisa juurde. Mässajad piirati sisse ja sunniti jõuga alistuma. 1841. a. detsembris algas Pühajärvel mässajate avalik karistamine. 29 mehele anti igaühele 500 kepihoopi. Enamik neist pandi vangi ja 12 saadeti Siberisse. Kuigi maarahvas oli “sõja” kaotanud, jäi seik, kus südid talupojad oma kaaslase olid vabastanud, inimestele eredalt meelde. Tamm, mille juures sündmus toimus, hakkas seepärast rahvasuus kandma Pühajärve sõja tamme nime.

Tamme-Lauri tamm

Tamme-Lauri tamm on Eesti jämedaim tamm. Tema ümbermõõt 130 cm kõrguselt 825 cm (mõõdetud 2001) ja vanus on umbes 700 aastat.

Puu kohta on palju pärimusi, nende järgi elanud tüves tulejumal, puu olevat istutanud aga Karl XII. Tamme-Lauri tamm kaunistas meie võimsaima põlispuuna ka kümnekroonist rahatähte.

Täri pärn

Täri pärn kasvab Saaremaal Liikülas keset niitu – tüse ja masajas harilik pärn, millel vanust üle 400 aasta. Madala, 12 m kõrguse puu võra alumised oksad koolduvad peaaegu maani. Paljude pahkade, konaruste, oksaaukude ja muhkudega soliidse puu tüve ümbermõõt on 6,85 meetrit. Võimas puu. Vanade pärimuste kohaselt ulatunud meri kunagi pärnale nii lähedale, et samast puu alt lastud paate vette. Legend räägib, et kui käsi selle pärna pahkadel hoida, annab ta kätele tervendava jõu. Oma inimesetaolise väljanägemise tõttu mõjub see puu pärnade ja vahest isegi kõikide puude elatanud esiemana.

Kernu kadakas

Kernu kadakas on kõige jämedam kaitsealune keerdkasvuline kadakas Eestis. 7-keeruga kadaka tüve ümbermõõduks mõõdeti 1997. aastal 128 cm (1,3 m kõrguselt) ja kõrguseks 4 m; vanus umbes 300 aastat. Looduskaitse all 1936. aastast.

Legendi järgi olevat puu Põhjasõja ajal istutanud Rootsi kuningas Karl XII – seetõttu on puud nimetatud ka “Rootsi kuninga kepiks”. Pärimuse järgi peatus sealkandis Põhjasõja ajal Karl XII oma armeega. Õhtul sõjapealikega lõkke ääres istudes võtnud ta kaksteist kadakast keppi, väänanud need seitsmesse keerdu ja sõnanud: “Kui need kadakad kasvama lähevad, tuleb maale pikk rahuaeg ja Rootsi võim läheb Eestist ära. Kui kadakas kuivab, tuleb Rootsi võim Eestisse tagasi.”

2013 a. kevade seisuga on kadakas kuivanud.

Kloostrisaare tammed

2 puud, ühe puu ümbermõõt 545 cm, puu kõrgus 23 m, vanus hinnanguliselt 600 aastat. Teine puu 477 cm/26m, vanus hinnanguliselt 400-500 aastat.

Polli tamm

Tamme kõrguseks on mõõdetud 20 meetrit ja tüve ümbermõõduks 626 cm. Ligikaudseks vanuseks on 430 aastat. Puu on halvas seisus – seest põlenud.Vaatamata kehvale seisukorrale püsib puu vapralt püsti. Kevaditi kasvatab ta endale rohelised lehedki külge.

Tamme sisemusse mahub end peitma neli inimest.

Salve tamm

Ümbermõõt 536 cm (1,3), kõrgus 20 m.

Ohvripuu vanus on hinnanguliselt 550-600 aastat.

Pältre Lühterkuusk

Puu meenutab hiiglaslikku lühtrit küünalde jaoks, sellest ka lühterkuuse nimi. Pältre kuusk on Eesti lühterkuuskedest vägevaim, 11 ladvaga puu. Puu hargneb 1,5 m kõrgusel 9-haruliseks, kõrgemal hargneb veelgi.

Eesti kaunima lühterkuuse kõrgus on 25 m, ümbermõõt 0,8 m kõrguselt 3,4 m ja võra läbimõõt 19-20 meetrit.

Selle puu alt olla ka raha leitud. Räägitakse, et vanasti jäänud kiviraidurid kuuse alla ööbima. Üks meestest aga oli hommikuks surnud. Kuna too oli rikas pärijateta poissmees, matsid teised kiviraidurid tema varanduse kuuse juure alla.

Sipa ohvripärn

Sipa ohvripärna tüvi hargneb peaaegu maapinnalt kolmeks. Harunemiskohal on ümbermõõt 8,9 m, jämedamatel harudel rinnakõrgusel 4,1 ja 3,8 m, kõrgus 13 m. Oletatavalt 600-aastane Sipa pärn on Eesti jämedaim pärn.

Rahvapärimuse järgi on see armastuse puu. Pärna tüve sisse on osalisel kasvanud ohvrikivi (ümbermõõt 6,8 m). Veel 19. saj käidi kivile ohvriande viimas.

Viiralti tamm

Viiralti tamm ehk Tamme-Koori tamm. Tänaseks tuntakse tamme rohkem Viiralti tammena. Tamme ümbermõõt on 5,33 m, kõrgus 13 m, umbes 400 aasta vanune.

Varem tunti tamme ümbruskonnas Tamme Goori tammena. Selle nime sai puu 20. sajandi algupoolel naabruses elanud Tamme talu peremehe järgi. Grigori-nimelist peremeest kutsuti Gooriks. Tamme talus peatus 1944. a. suvel tuntud graafik Eduard Viiralt (1898-1954), kes jäädvustas puu oma graafilisel lehel “Viljandi maastik”.

Ülendi niinepuu

Püha pärn, nn Ylendi ebajumal oli tuntud ravitseva puuna – abistajaks paisete ja nahahaiguste vastu.

Puu kõrgus on u 5 m, tüve ümbermõõt u 6 m.

Vanal ajal peeti puud pühaks ja usuti, et kui temale ohverdada, võtab puu tõbiselt tema vaevad. 1989. aasta 22. septembril pandi toime kummaline hävitustöö – puu õõnsusse asetati kergesti süttivat materjali ning püha puu süüdati põlema. Siiski hakkas tüvi mõne aja pärast taas noori võrseid välja ajama ning Hiiumaa viimaseid säilinud ohvripuid jäi alles. Vana pärnapuu oli tihedalt pahkasid täis.

Kõpu kubjas tahtnud mõisa teenijatüdrukut nuhelda. Tüdruk jooksnud pärna õõnsusse varjule, kubjas pole teda sealt kätte saanud ning peksnud pärna, millest hakanudki puule pahad kasvama. Neid pahkasid peeti ka inimeste hädadeks, mis puu oli oma külge ja kanda võtnud. Ülendi pärnapuule toodi eriliselt ohvreid suvistepühal ja jaanipäeval, muidu riputati sinna lint mõnest haigusest lahtisaamiseks.

Ranna ohvritamm

Rannamõisa tuhandeaastase tamme (ka Kodavere tamm, Rannaküla tamm, Rannaohvritamm, Rootsiaegne tamm) ümbermõõt on 4,7 m, kõrgus 15 m, vanuseks loetakse

400 aastat. Põlisest ohvritammest on säilinud vaid üks haru. Puuõõnsusi on täidetud, saetud üksikuid kuivanud oksi ning toestatud metallteivastega.

Vene keisrinna Katariina olevat kord sõitnud sealt mööda. Tema tõllal olevat olnud tammepuust rattad ja teljed. Ranna mõisa juures murdunud tõllal telg. Telg löödud maasse ja sellest kasvanudki tamm.

Ilumäe Hiieniinepuu

Ohvripärn, mis on üks väheseid säilinud hiiepuid Lahemaa rahvuspargis.

Kohalike mälestuste järgi käidi veel 20.saj algul puule kingitusi toomas. Inimesed uskusid, et kui puule midagi head viia, siis endal läheb ka hästi.

Puu alt jooksis välja Silmaallikas, mille vett kasutati silmade ravimiseks. Tänaseks on allikas kuivanud.

Kuninga mänd

Kuninga mänd ehk Kuningamänd ehk Järvselja kuningamänd on looduskaitsealune põlismänd Tartumaal Meeksi vallas Järvselja külas. Tüve ümbermõõt 335 cm (1,3), kõrgus 33 m, võra D 8 m, võra algus 23 m, tüvemaht 11,5 m3 (1999). Kuninga männi vanuseks on mõõdetud ligi 360 aastat (1999).

Maailma kõige suurema mahuga puust Kindral Shermanist (1470 m3) on Eesti teadaolevalt suurima mahuga puu, Järvselja Kuningamänd, mis silmaga vaadates ilmatu vägev, 134 korda väiksem.

Meriküla mänd

Meriküla mänd on looduskaitsealune põlispuu Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Merikülas Hiiematsa Narva-Jõesuu tee ääres. Mänd on harva esineva põõsast meenutava võraga paljuharuline puu. Ümbermõõt 4,1 m, kõrgus 19 m (1997).

Rahvasuus on mänd tuntud kui Musumänd või Šiškini mänd. Vene maalikunstnik Ivan Šiškin armastas selle puu all istuda ja maalida ajal, kui ta puhkas Narva-Jõesuus ja Udrias. Šiškinil on sellest puust ja Udria ning Meriküla ümbrusest tehtud mitmeid tuntuid maale, mis on üleval Peterburis Vene muuseumi põhinäitusel. Legend räägib, et armunud, kes selle puu all suudlevad, jäävad igavesti ühte.

Kuulsa männi juures peatuvad ka pulmakaravanid. Tava kohaselt peab peigmees või tema abiline siduma riidepaela võimalikult kõrgele puu oksale ning tühjaks joodud šampanjapudel tuleb katki lüüa. Mingil hetkel oli rohelisi pudelikilde nii palju, et selleks tarbeks ehitati spetsiaalne paekivist renn. Linte tuleb puult maha lõigata mitu korda aastas, kuid see ei päästa koormusest, mida vaene looduskaitsealune puu peab ronijate tõttu kannatama.

Kallukse mänd

Kallukse mänd (ka Kitlimänd) on looduskaitsealune üksik põllul kasvav põlispuu ja hiiemänd Virumaal Kadrina kihelkonna Vaiatu külas Kallukse maastikukaitseala naabruses. Ümbermõõt eri andmetel 3,3 kuni 3,8 m, kõrgus 12 m.

Kallukse männiga on seotud ka mitmed rahvapärimused. Näiteks 1885. aastast on pärit ülestähendus, mille järgi olnud mänd üle tuhande aasta vana juba siis, kui eestlased Eesti aladele rändasid. Samuti kinnitati, et seda puud ei tohi vigastada, kuna siis hakkab temast verd voolama ja rahvale tuleb suur õnnetus. Teise pärimuse järgi olevat puu all põletatud libahunt.

Mohni pärn

Mohni pärn on looduskaitsealune harilik pärn (Tilia cordata) Mohni saarel. Pärn on jäänuk kunagi saarel kasvanud võimsast pärna-tammemetsast.

Legendi järgi põletati Mohni mets maha selleks, et võtta peavari saarel aeg-ajalt paikselt peatunud piraatidelt, nõndanimetatud vitaalivendadelt. Mohni pärn on ainuke pärnadest, mis selle põlengu üle elas ja praeguseks on saare ainuke pärn võetud looduskaitse alla.

Pärna ümbermõõt on 315 cm (1,3 m), kõrgus 18 m. Puu on pahklik ja hargneb 2 m kõrguselt

Kelchi pärn

Kelchi pärn kasvab Tallinnas Niguliste kiriku juures, tema tüve ümbermõõt on 462 cm (1,3 m) (1999. a.), kõrgus 18 m (1997. a.). Rahuldavas seisus, plombeeritud. On murdunud harusid. Omab kultuuriloolist väärtust.

Kirjalike allikate järgi on pärn istutatud 1680. a. Sageli on teda mainitud kui Tallinna vanimat puud. Legendi kohaselt on pärna juurde maetud baltisaksa kroonik ja kirikutegelane Christian Kelch. Ta oli viimastel eluaastatel Niguliste kiriku pastor ja suri 13. dets. 1710.a.-l.

Saarniite jalakas

Kasvab Saarde külas endise Saarniite talu maal. Eesti jämedaim jalakas (H. Relve 2011). Saarniite jalakas (ka Sarnito jalakas) on kaitsealune harilik jalakas, ühtlasi Eesti jämedaim jalakas. Jalaka tüve ümbermõõt oli 2000. aastal 633 cm (mõõdetuna 1,3 m kõrguselt) ja kõrgus 16 m.

Märjamaa ohvripärn

Märjamaa hiiepärn on pühapuu, mille ümbermõõt on 458 cm (1,3), kõrgus 23 m (1997. a). Puu on halvas seisus, õõnes. Horisontaalne väljaulatuv haru (14 m) 2 m kõrgusel.

Terikeste Suitsumäe hiiepärn

Terikeste Suitsumäe hiiepärn ehk Mäesuitsu ohvripärn on looduslik pühapaik. Puu on olnud tuntud ka hiiepärna ja Suitsumäe hiiepärna nime all. Pärn on küll üsna halvas seisundis, tüvi seest tühi, 2 haru murdumas, tulejäljed, kuid ta on jätkuvalt tähelepanuväärne puu. Ümbermõõt 580 cm (1,3), kõrgus 16 m, võra diameeter 13 m, võra algus 2 m. Mäesuitsu ohvripärnas on nii suur õõnsus, et inimene mahub sinna vabalt sisse, seepärast ei saa pärnalt puiduproovi võtta ega aastarõngaste arvu järgi vanust kokku arvutada.

Rahvajuttude järgi olevat puu juures ohverdatud vanasti inimesi. Iidse pärna kohta on Kirjandusmuuseumi arhiivides rahvasuust talletatud mitmeid pärimusi. Meie rahvaluule kogumise klassik, Matthias Johann Eisen, märgib näiteks eelmise sajandi lõpul, et selles paigas asunud hiis. Hiies ohverdatud sõjavange. Nad poodud pärna oksa külge ja põletatud samas hiies asuval suurel kivil. Hiide maetud ka oma rahva pealikud. Puu lähedale peitnud kohalikud inimesed kord sõjaajal ka aardeid. Arheoloogid on leidnud kalmistute jäänuseid kahest erinevast ajajärgust – eelmise aastatuhande algusest ja käesoleva aastatuhande teisest poolest.

Vedu Riibaku pärn

Endises matuse- ja hiiepaigas kasvav väga omapärase tüvega puu, suur osa tüvest on hävinud ja puuhiiglane toetub paarile jämedast oksast moodustunud jalale, samas üllatab igast küljest omanäolise kujuga. Tavapäraselt natuke salapärases hämaruses mõtisklev vanake on talvepäeval täies hiilguses valguse käes. Ohvripärna kõrgus on 10 m, võra läbimõõt 7-8 m, tüve läbimõõt rinnakõrguselt on 1,2 m ja ümbermõõt 4,4 m. Pärna tüvi on seest õõnes, lõhestunud ja osaliselt põlenud. Pärna tüvi jaguneb kaheks haruks, kolmas haru on väike.

Riibaku talu põllul kasvavat pärna on mainitud 1921. a A. Jürgensi Äksi kihelkonna kirjelduses, kus lisatakse, et pärna lähedusest on põllult kündmisel välja tulnud inimeste luid. Pärna juures olevast lohust olevat samal aastal leitud tulekivikilde. Mingeid rahvapärimusi pole aga pärna kohta kirja pandud. Rahvasuus on ta tuntud Riibaku pärna nime all. Ohvripärna traditsioon ulatub tagasi 18.- 19. sajandisse.

Palivere künnapuu

Kohapärimuses on puud ekslikult nimetatud ka pärnaks. Rahvasuu kutsub Palivere pühapuud ka tuhandeaastaseks künnapuuks, puu tegelik vanus võib olla 500 a. Dendroloogide hinnangul on üle 400 aasta vanune künnapuu looduses suur haruldus. Palivere hiiepuud võib pidada vanimaks praegu Eestis kasvavaks künnapuuks. Kunagisest võimsast võrast on järel vaid üksikud jämedad oksad ja pahklikust tüvest säilinud ligikaudu kolmandik. Okstele on nüüdki seotud värvilisi riideribasid. Künnapuu tüve ümbermõõduks on mõõdetud rinnakõrguselt 545 cm.

Palivere puu hiiepuuks nimetamine näitab selgesti, et teda peeti pühaks. 1940. a. naabruses Kullamaa vallas Kalju külas elanud 72-aastane Kustas Sandberg on rääkinud, et keegi olevat teinud Palivere hiiepuu tüvel olevasse pahka augu. Vigastuse kohast hakanud verd välja tulema. Taolist väidet on rahvasuust üles kirjutatud mujalgi Eestis ja ikka on see käinud puude kohta, mida on peetud pühaks. Palivere künnapuu on üks neist harvadest hiiepuudest, mille pühaks pidamisele viitavad ka kirjalikud ürikud ja arheoloogilised leiud. Puud mainitakse hiiepuuna Nigula kirikuraamatus 1644. a. Puu alt on leitud ohverdatud münte, milledest vanim pärit 1564. a.-st.

Laiuse Kuninga pärn

Kuninga pärn Laiuse kiriku aias on ainus puu Eestis, mille istutamist Rootsi kuninga poolt kinnitavad ka ajalooallikad. Puu ümbermõõt on 429 cm (1,3) ja kõrgus 25 m (1999 a). Vanimad andmed puu ümbermõõdu kohta pärinevad 1918. aastast. Tolleaegne Laiuse kirikuõpetaja Johan Kõpp sai samalt kõrguselt puu ümbermõõduks 370 cm.

1700.-1701. a. talvel viibis Rootsi kuningas oma vägedega Laiusel talvekorteris. Kevadel enne Laiuselt lahkumist istutas kuningas kirikuaeda kolm pärna. Puude istutamine toimus 29. mail 1701. a. 1856. a. suvel murdus üks pärnadest tormis. Teise pärna hävimise aja kohta teateid ei ole, kuid sedagi pole enam alles. Kolmas puu aga seisab täie elu ja tervise juures kirikupargis tänaseni. Ajalooürikutes kirjapandut on teadlased kontrollinud juurdekasvupuuriga – 1976.a võeti siit puiduproovi ja leiti, et puu vanus klapib ajalooliste kirjapanekutega.

Mäe-Lõhtsuu tamm

Mäe-Lõhtsuu ehk Lõhtsu-Reinu tamm on jämeduselt teine puu Eestis. Puu rinnasümbermõõt on 703 cm ja kõrgus 28 m (1998. a). Rahvajutu järgi peaks puu olema ligi 300-aastane, kuid teadlaste arvates on ta vanem, umbes 400 aastane.

Aastaid tagasi, siis kui puu ümbrus oli veel võsastunud, olla tamme õõnsuses talvitunud karu. Seest õõnsat puud on asjatundlikult hooldatud. Okste vahele on peidetud piksevarras, et välk puud ei kahjustaks. Hiigelsuur õõnsus on kaetud laudadega. Lauad on paigutatud nii oskuslikult ja peitsitud tammepuiduga nii ühte tooni, et paljud huvilised ei eristagi neid tüve puidust. Kahjuks satub tamme ühe haru murdekohalt tüve sisemusse siiski veel ohtralt sademeid ja tüve mädanemine ilmselt jätkub.

Prohveti mänd

Prohveti männi ümbermõõt on 320 cm ja kõrgus 14 m, vanus u 300 a.

Varem läks männi lähedalt mööda külatänav. Juhtus külas keegi surema või abielluma, liikus külaliste voor ikka männi kõrvalt läbi. Rahvasuu räägib, et seal, kus nüüd kasvab mänd, elanud ammu aega tagasi korstnata hütis ja suures vaesuses saunik. Mees olnud pime, kõnelnud imelikke lugusid ja ennustanud, et ükskord saabub aeg, kui maa peal sõidavad raudhobused ja taevas lendavad raudlinnud. Külarahvas neid jutte ei uskunud ja teda peeti hulluks. Mees suri, saun hävis, kuid tema sõnad täitusid. Pärast tema surma sai külarahvas järgnevate põlvede jooksul näha, kuidas maa peal hakkasid sõitma autod ja rongid ning taeva all lendama lennukid. Mehe ennustused olid tõeks osutunud. Seepärast hakati tema istutatud puud nimetama prohveti männiks. Mändi, mille ta istutas, hakati kutsuma prohveti männiks.

Tülivere tamm

Aastal 1999 mõõdeti puu tüve rinnasümbermõõduks 587 sentimeetrit ja kõrguseks 21 meetrit, võra kõrgus on 17,5 m ja võra läbimõõt 16 m, seest õõnes 3,5 m kõrguseni.

Tülivere tamm on Põhja-Eesti tuntuim ja suursuguseim põlispuu. Puuhiiu sees asuvale kaunile ning avarale õõnsusele ei leidu terves Eestis võrdväärset. 1891.a. murdus tammel maapinna lähedal olev võimas haru, kiskudes puusse õõnsuse. Sellest alates peetakse puu tühemikku tülide lepitamise kohaks, millest tamm nimegi sai. Eriti sobivat see tülliläinud abielupaaride lepitamiseks, milleks pidanud riius olev paar öö õõnsuses püstijalu mööda saatma. Enne murdumist oli võimas oks külalaste armastatuim kiikumispaik. Tülivere tamm on aga eelkõige tuntud kui ohvripuu, kuhu ajast aega on ohverdatud vilja- ja karjaõnne kindlustamiseks. Esimesed lehmapiimad ja emapiimad oli ikka tammele viidud.

Kataveski kadakas

Kataveski ohvrihiie kadakas on rohkem kui 300 aasta vanune, mille tüve rinnasümbermõõt on 121 cm ja kõrgus 4,5 m (1998. a). Tüvi on seest õõnes ja põletusjälgedega. Põlenud õõnsuse sees on selgesti näha puidu kasvuringe. Nende laiust ja tüve jämedust arvesse võttes võib puu olla 200-300 aastane.

Hindrik Saggrilt on üles kirjutatud pärimuse, mille järgi üks mees olevat igal laupäeval käinud Tuhala mõisahärrale Tallinnast kulda toomas. Härra peitnud kulla kadaka alla. Lisaks olevat vanasti inimesed käinud neljapäeviti kadaka juures palvetamas ja ohverdamas. Neljapäev oli meie rahvausundis eriline päev, nagu hilisemal ajal on olnud selleks pühapäev. Siis sooritati iseäralikke riitusi ja usuti juhtuvat erakordseid asju.

Folklorist Matthias Johann Eisen on teadnud kadakaga seotud kommete täienduseks mainida, et puust möödudes võetud kübar peast.

Ants Talioja, kes elab otse nõiakaevu kõrval, kõneles, et kohalikud inimesed leidnud kadaka lähedalt põlluservast lameda kivi, mille all olnud suur tühimik. Ise ta oletas, et äkki on peidik kuidagiviisi seotud mõisahärra varanduse looga. Ants Talioja oskas seletada ka kadaka ümber oleva kividest ringi tekkelugu. Aastakümneid tagasi läks külatee otse kadaka naabrusest. Selleks, et lugupeetud puu kogemata viga ei saaks, rajatudki põllukividest kaitsev sõõr.

Tõrenurme hiiepärn

Miku talu pärna tüve rinnasümbermõõt on 522 cm ja kõrgus 21 m (1999. a). Puu tüves on suured õõnsused. Lagedal väljal kõrguv pärn jätab kummalise mulje – tema tüvi läheb ülaltpoolt laiemaks ja hõre võra sirutub igasse kaarde just nagu lehvik.

Kunagi olevat samas paigas kasvanud hiis. Kirik lasknud püha salu maha raiuda, vaid üks puu jäetud alles. Ilmselt seepärast nimetavadki küla põliselanikud puud tänaseni hiiepärnaks. Puu on olnud alati külainimeste kohtumispaigaks. Puu lähedal asunud varem kaev, kust vesi mitte kunagi otsa ei lõppenud, ka siis, kui muud külakaevud tühjaks jäid. Nõukogude ajal sõitis sinna kindlatel nädalapäevadel nn. autolavka. Külas poodi ei olnud ja nii kogunes kaubaauto juurde alati rohkesti rahvast. Jällegi oli põhjust pärna all kokku saada ja juttu ajada.

Kastna Hiiemäe pärn

Kastna hiiemägi on pärimuse järgi “taevast kukkunud iis”: Otse maapinnalt hargneval puul on 11 haru. 1997. a. oli pärna kõrgus 14 m ja kõige jämedama haru ümbermõõt rinnakõrguselt 165 cm, ümbermõõt maapinnalt on 550 cm.

1939. aastal Vändra kihelkonnas üleskirjutatud loo järgi olevat hiiemäe otsas kasvanud hiiglasuur pärn, selle all käidud ohverdamas ja endiseid küla elanikke mälestamas. Selle tüvi olnud seest õõnes ja nii suur, et kuus karjast sees kaarte mänginud. Aga see raiutud maha ja kännu ümbert on siis üksteist uut võsu välja ajanud ja need kõik on nüüd juba suured jämedad puud.

Selle iie saamisest räägib vana rahvajutt. 1854. aastal sündinud ja 105-aastaseks elanud Mihkel Kleini jutustuse järgi asunud hiiemäe ja pärna kohal kunagi põld. Kord kündnud põllul mees härgadega, äkki näinud tema naine taluõuelt, et taevast lendab nende poole hiis. Selle peale naine hõiganud: “Vanamees, hoia alt, hiis tuleb!” Mees ei olevat naise hüüdu kuulnud ja jäänud koos härgadega mäe alla. Selle koha pealt kasvanud loo järgi välja pärn. Mihkel Klein mäletanud, et tema nooruses oli samas paigas kasvanud ühetüveline suur puu. Praegused harud olevat tekkinud eelmise puu kännuvõsust.

Arbimäe mänd

Arbimäe mänd, ka Arbi mänd on Elva linna vapipuu. Ainus puu Eestis, mis on linna sümbolpuuks. Jämeduse poolest on ta Eestis 7.-8. kohal, ümbermõõt u 378 cm, kõrgus 11 m, võra algus 4 m, vanus ligikaudu 340 aastat.

Männist pidi saama Elva vapipuu juba 1939. a., kuid poliitiliste segaduste tõttu jäi linna vapp ametlikult kinnitamata. Kuni Eesti taasiseseisvumise algusaastateni nägi Elva ametlikul vapil kujutatud Arbi mänd välja väga tõetruult – madalat ja jämedat tüve troonis vihmavarjukujuline lai võramüts. Pärast Eesti Vabariigi taasloomist algasid tulised vaidlused selle üle, milline peaks välja nägema linna uus vapp. Et seal peab olema mänd, selles ei kahelnud keegi. Riigiametnikud aga leidsid, et Arbi männi kuju ei vasta nendele normidele, mida Euroopa vapisümboolikas järgitakse. Suurem osa kohalikust rahvast pooldas küll männi tõetruud kujutamist, kuid ametnike arvamus jäi peale. Alates 2000. a. on Elva linnal vapp, mis näeb välja väga kuninglik ja on äärmiselt sarnane piirkondlike puusümboliga vappidega Rootsis ja Soomes. Kuigi Arbi mänd ei ole vapil äratuntav, teavad Elva elanikud, et männi kujutis tuleneb Arbi männist.

Ühe legendi järgi istutas Arbi männi Rootsi kuningas Karl XII.