Category Archives: Puude hooldus

Arboristide Eetikakoodeks, Kutsestandard ja Kodukord

Eetikakoodeks

Arboristide eetikakoodeks lähtub Rahvusvahelise Arboristideühingu ISA International Society of Arboriculture (vabatahtlik mittetulunduslik erialaliit) sertifitseeritud arboristi eetikakoodeksist.

Käesolev sertifitseeritud arboristi eetikakoodeks puudutab isikuid, kes on Eesti Kutsekoja poolt tunnistatud sertifitseeritud arboristideks (kutsetunnistuse omanikud) või taotlevad arboristi nimetust (kandidaadid). Sertifitseeritud arboristi eetikakoodeks kehtestab neile erialase tegevuse standardid ning eetilise käitumise nõuded. Arboristi eetikakoodeks on ühtlasi allikaks, kust arboristid, kandidaadid ja nende teenuste kasutajad saavad informatsiooni asjakohaste standardite ja nõuete kohta.

I. Kohustused ISA (Rahvusvaheline Arboristide Ühing), eriala ja avalikkuse ees

Sertifitseeritud arboristi vastavus erialase organisatsiooni eeskirjadele, põhimõtetele ja õigusnõuetele
Kutsetunnistuse omanikud ja kandidaadid peavad:
1. Täitma kõiki seadusi, eeskirju, põhimõtteid, erialaseid ja eetikastandardeid, mis reguleerivad arboristi praktilist tööd.
2. Tagama sertifitseerimist ja taassertifitseerimist puudutava informatsiooni õigsuse ja täpsuse.
3. Tagama eksamiga seotud materjalide turvalisuse ja hoiduma nende omavolilisest avalikustamisest.
4. Tegema koostööd ISA-ga eetikaküsimustes ja eetikat puudutava informatsiooni kogumisel.
5. Teavitama ISA sertifitseerimisprogrammi õigeaegselt oma tegevusest, mis võib olla vastuolus sertifitseeritud arboristi eetikakoodeksi või sertifitseerimisprogrammi eetikaküsimuste mis tahes sättega.
6. Oma toimingutes lähtuma Eesti Vabariigi seadustest, Arboristide Koja põhikirjast, Vabaühenduste eetikakoodeksist ja käesolevast Eesti arboristide eetikakoodeksist ning hoiduma töö-, eetika- või õigusstandarditega vastuolus olevast käitumisest või tegevusest.

II.Kohustused klientide, tööandjate, töötajate ja avalikkuse ees

A. Sertifitseeritud arboristi erialaste teenuste osutamisega seotud kohustused

Kutsetunnistuse omanikud ja kandidaadid peavad:
1. Osutama teenuseid ohutul ja pädeval viisil, lähtudes objektiivsetest ja sõltumatutest hinnangutest otsuste langetamisel.
2. Tundma oma erialaste võimete piire ja osutama teenuseid vastavalt oma pädevusele. Kutsetunnistuse omanik on kohustatud määrama erialaste võimete piirid lähtuvalt oma kvalifikatsioonist, haridusest, teadmistest, oskustest ja kogemustest.
3. Soovitama pädevaid spetsialiste juhul, kui ei suudeta ise tasemel teenust pakkuda.
4. Hoidma konfidentsiaalsena erialase tegevuse käigus saadud tundliku iseloomuga teabe, välja arvatud juhtudel:
• kui on alust arvata, et informatsioon on seotud ebaseadusliku tegevusega;
• kui kohus või valitsusasutus nõuab informatsiooni avalikustamist seaduse alusel;
• kui klient või tööandja annab loa informatsiooni avalikustamiseks;
• kui sellise informatsiooni mitteavalikustamine võiks kaasa tuua töötajate ja/või kõrvaliste isikute surma või nende füüsilised vigastused.
5. Kasutama kutsetunnistusi korrektselt ning esitama haridust, kogemusi, pädevust ja teenuste osutamist puudutavat informatsiooni tõeselt ja täpselt.
6. Esitama reklaamides ja avalikes pöördumistes tõest ja täpset informatsiooni pakutavate teenuste, nende maksumuse ja eeldatava tulemuse kohta.
7. Austama teiste isikute intellektuaalse omandi õigust ning tegutsema erialases ja teaduslikus koostöös korrektselt.

B. Sertifitseeritud arboristi huvide konfliktide ja väärnähtustega seotud kohustused

Kutsetunnistuse omanikud ja kandidaadid peavad:
1. Hoiduma sammudest, mis võivad põhjustada huvide konflikti kliendi, tööandja, töötaja või avalikkusega.
2. Teavitama kliente või tööandjaid asjaoludest, mida võidakse tõlgendada võimaliku või tegeliku huvide konflikti või väärnähtusena.
3. Veenduma, et huvide konflikt ei kahjusta kliendi, tööandja, töötaja või avalikkuse seaduslikke huve ega mõjuta professionaalseid hinnanguid.
4. Mitte pakkuma ega vastu võtma raha, kingitusi või muid hüvitiste või hüvede vorme, mille eesmärgiks on töö saamine või professionaalse hinnangu mõjutamine.

C. Sertifitseeritud arboristi kohustused, mis on seotud rahva tervise ja ohutusega

Kutsetunnistuse omanikud ja kandidaadid peavad:
1. Järgima erialases tegevuses tervisekaitse ja tööohutuse nõudeid, et kaitsta kliente, tööandjaid, töötajaid jt võimalike vigastuste ja/või muude kahjude eest.
2. Teavitama asjakohaseid riigiasutusi või nende esindajaid võimalikust ebaseaduslikust tegevusest või asjaolust, mis võib põhjustada ohtliku olukorra.

III Arboristi kutse-eetika nõuded

Arborist:
1. Kasutab isiklikke teadmisi ja oskusi ühiskonna hüveks.
2. Edendab arboristikat, vahetades teadmisi teiste arboristidega ning toetades arboristide ühendusi ning õppe- ja teadusasutusi.
3. Esitab pakutavate teenuste ja nende võimaliku kasu kohta tehtavates avaldustes tõest informatsiooni, ning ei reklaami midagi kui sertifitseeritut, litsentseeritut või kindlustatut, kui vastava katse ulatus pole statistiliselt usaldusväärne.
4. Ei kiida heaks nõuetekohaselt testimata ja ilma tunnustatud taimeteadlaste ning tööohutusekspertide loata tehnika, meetodite ja materjalide reklaami ja kasutamist.
5. Tugineb kõikides eksperthinnangutes pädevatele teadmistele ja põhjendatud faktidele ning väljendab oma kindlaid veendumusi.
6. Hoidub ilma piisava informatsioonita väljendamast kirjalikku või suulist arvamust ning ei moonuta ega varja asjakohaseid andmeid oma seisukoha kaitsmiseks.
7. Kirjeldab tegevuse tagajärgi, kui mittepädev asutus nõuab arboristilt arboristika põhimõtetest ja õigeks peetavast protseduurist kõrvalekaldumist.
8. On lojaalne tööandja ja/või klientide suhtes ning täidab tööülesandeid usaldusväärselt.
9. Ei osuta riigiteenistuses oleva arboristina ebaausat konkurentsi eraettevõtluses tegutsevatele arboristidele ega soosi üht arboristi olukorras, kus kõik on võrdselt kvalifitseeritud.
10. Hoidub põhjendamatutest avaldustest, mis võivad mis tahes viisil kahjustada teise arboristi tööalast mainet.
11. Hoidub kõlvatust konkurentsist (alapakkumisest siseinfo põhjal).
12. Hoidub erapraksise puhul teise era-arboristi töö ülevaatamisest tema tööandja jaoks, soovitades kasutada vastavalt kvalifitseeritud hindajat.
13. Ei värba töötajaid konkurendi juurest tema teadmata, vaid püüab ise endale töötajaid koolitada.
14. Järgib kohase ja piisava tasu maksmise põhimõtet arboristidele, et hoida arboristika standardeid.
15. Peab arboristika-alases tegevuses, äritoimingutes ja oma kodanikukohustuse täitmisel silmas, et arboristika on austusväärne eriala.
16. Püüab end pidevalt arendada, tõstes oma kvalifikatsiooni ja tehnilisi oskusi, et olla kursis eriala mõjutavate tehnoloogiliste ja teaduslike saavutustega.
17. Ei väärkasuta ega jäta välja tehnilise informatsiooni olulisi fakte toote või teenuse reklaamimisel, mis võib kaasa tuua eksituse või väärtõlgenduse.
18. Kindlustab oma töökohustuste täitmisel inimeste ohutuse, vara säilimise ja keskkonnahoiu.
19. Annab vajadusel ausa ja täpse ülevaate nii enda kui oma töötajate ja/või esindajate võimetest, kvalifikatsioonist ja kogemustest.
20. Kohustub järgima õiglase ja ausa äritegevuse põhimõtteid tehingutes klientidega, varustajatega, töötajatega ja teiste professionaalidega.
21. Toetab erialaga seotud teenuste ja toodete täiustamist teadus- ja arendustegevuse kaudu.
22. Järgib standardeid ja käesolevas koodeksis sisalduvaid eetikapõhimõtteid.

IV Rakendussätted:

Käesolevas eetikakoodeksis nimetatud kohustuste rikkumise korral on arboristide üldkoosolekul õigus nõuda rikkumise põhjustanud arboristilt selgitust ning esitada taotlus Eesti Metsatööstuse Liidule ja Eesti Kutsekojale tema kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamist.

Kutsestandard

Arboristi praegu kehtivat kutsekirjeldust Kutsekoda.ee lehelt võid lugeda nende veebilehelt.

Oleme Kojas arutanud, et olemasolev kutsestandard vajab kaasajastamist. Vaja oleks ronivate arboristide ja süvendatud taimeliikide õppe osas kutsed lahku lüüa. Mõlemas õppes peab jääma ühisosa, aga nii ronijate kui ka dendroloogilist õpet oleks vaja eraldi suurendada, andes sellega realistlikuma lahendi hilisemal tööle asumisel. Praktika on näidanud, et nõrgaks jääb ka parkide inventeerimiseks vajalik väljaõpe (koostöö vajadus maastikuarhitektidega, kel on olemas vajalik kõrgharidus).

Kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialistid peaksid omama kõik vastavat kutset või saama vastavat koolitust õigete otsuste tegemisel nii puude langetamise kui puistute kujundamise teema ulatuses. Arboristikutse omanikel peaks olema suurem otsustusõigus nimetatud otsuste langetamisel.

Eesti Kutsekoda on informeeritud Arboristide Koja seisukohast seoses kutsestandardi täiustamise vajadusega.

Kodukord

  1. Arboristide Kotta siseneja armastab puhtust ja korda, peab lugu säädustest ja värskest õhust.
  2. Kotta sisenedes jätab saepurused saapad jalga või ropsib sokid puhtaks, nõnda ka kurja mõtte jätab tema ukse taha.
  3. Kojas tunneb ta end kõigiga võrdväärsena, peab lugu nii endast kui teistest ja vaatab julgelt silma.
  4. Maksab ära liikmemaksu ja võimalusel toetab Koda muulgi võimalikul viisil omast ajast ja säästudest.
  5. Hoiab Koja koldes tule tulijaile alles ning osaleb Koja töös ja koosolekutel aktiivselt.
  6. Võtab sõna kuuldavalt, aga mitte liiga valjusti teistest üle kõneledes.
  7. On eelnevalt oma jutud ja ettepanekud läbi mõelnud, samuti on vähemasti kord nädalas kiiganud e-maili ja kodulehte ning sellest ka märku andnud, kui miskit arvata on vaja olnud.
  8. Räägib peamiselt puuaiast, aga mitte puuaia august.
  9. On lahkesti nõus teistelegi jagama positiivseid impulsse ja vajadusel viskama päästerõngast.
  10. On julge, ei karda arusaamatusi lahendada, sest ega neist ei pääse.
  11. Tunneb end Kojas mõnusalt.
  12. Lahkudes jätab Koja ukse lahti.

Puude Haigused – Ülevaade ja Kuidas Ravida

Okaspuused Haigused

Okaspuudel seenhaiguste leviku tõkestamiseks on soovitav puude aluseid õhurikkamaks muuta, seega võiks alumisi oksi pisut ära saagida. Okaste pruunistumine ei ole tingimata haigustunnus vaid puu lihtsalt vahetab okkaid.

Juurte vigastamine on puule kõige ohtlikum. Fotol näidatud mändide juurte eemaldamine on muutnud puud kõigepealt tormiohtlikeks ja seejärel haigustele vastuvõtlikeks, kui nad veel üldse püsti püsivad.okaspuude haigused

Lehtpuude Haigused

Tamme-äkksurm

• Taime hukkumisega lõppevaks tamme-äkksurmaks kutsutavat taimehaigust tekitab patogeenne seen Phytophthora ramorum, mis levib nakatunud taimede, mulla, küttepuude, inimese jalanõude, sõiduki rataste külge jäänud mulla ning ka kastmis- ja põhjaveega. Õhus levivad haigusetekitaja spoorid vihma, veepritsmete ja suure õhuniiskuse korral ka tuulega. Haigusetekitajate arenguks on optimaalne temperatuur 20 kraadi piires.

• Esimest korda avastati tamme-äkksurma haigustunnuseid 1990. aastatel USAs California ja Oregoni piirkonnas tammedel. Euroopas on haigusjuhtumeid kõige rohkem avastatud Hollandis, Suurbritannias ja Saksamaal, neid on leitud ka Soomes. Euroopas on tamme-äkksurm levinud enamasti dekoratiivtaimedel. Eestis tuvastati tamme-äkksurm esimest korda 2006. aastal Hollandist toodud rododendronitel, tänavu tuvastati esmaleid Eestis kasvatatud rododendronitel. Eesti loodusparkides kasvavatel peremeestaimedel pole seni seda ohtlikku taimekahjustajat leitud.

• Tamme-äkksurma tekitava seene peremeestaimed on rododendron, lodjapuu, tamm, hobukastan, suurelehine vaher, pöök, harilik ebatsuuga, harilik sirel, harilik pohl, kanarbik, harilik laanelill, harilik saar, paljaviljaline kibuvits, raagremmelgas, paakspuu jt.

• Müümisel peab rododendronil ja lodjapuul olema taimepass, mis kinnitab taime kontrollimist kasvamise ajal.

• Haigusele on kõige vastuvõtlikum rododendron. Haigustunnused on võrsete närbumine ja lehelaiksus.

• Kui puukoolidest, puukoolide ümbrusest või koduaedadest võetud proovidest avastatakse tamme-äkksurma tekitaja, põletatakse saastunud taimed ja kõik kahe meetri raadiuses kasvavad peremeestaimed. Nakatunud taimedest 10 meetri raadiuses olevad peremeestaimed tunnistatakse saastumiskahtlasteks, nende müük peatatakse ja taimed jäävad kolmeks kuuks järelevalve alla.

• Kui tamme-äkksurma tekitajaga taim leitakse müügikohas, tunnistatakse saastunuks ja põletatakse kogu partii, sealhulgas teistesse müügikohtadesse saadetud taimed.

• Taimekaitseseaduse järgi on inimesed ja ettevõtted kohustatud ohtliku taimekahjustaja (ka viljapuu bakterpõletiku) esinemise või selle kahtluse korral teavitama põllumajandusametit.

Viljapuu bakterpõletik

• Roosõieliste puude ja põõsaste bakterhaigust, üheks ohtlikemaks viljapuude haiguseks peetavat bakterpõletikku põhjustab bakter Erwinia amy­lovora.

• Viljapuu bakterpõletik pärineb Põhja-Ameerikast, esmakirjeldus on New Yorgi osariigist 1780. aastast. Euroopasse sattus haigus 1950. aastatel, esmaleid oli Inglismaal Kentis 1957. aastal. Nüüd on haigus Euroopas levinud, meile lähematest riikidest on viljapuu bakterpõletikku leitud Hollandis, Belgias, Saksamaal, Taanis, Poolas, Rootsis ja Norras. Leedus olid esmaleiud 2005., Lätis ja Valgevenes 2007. aastal.

• Viljapuu bakterpõletiku olulisemad peremeestaimed on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu, toompihlakas, ebaküdoonia, küdoonia, Davidi fotiinia, villpööris, tuliastel ja astelpihlakas.

• Haiguse kahjustus sarnaneb tulekahjustusega: õied, lehed ja viljad muutuvad esmalt hallikasroheliseks, siis pruuniks, kuid ei varise. Tüvele ja okstele võivad tekkida koorehaavandid. Koor vajub veidi sisse ja võib rebeneda, koorealune puit on punakas. Haiguse iseloomulik tunnus on bakterilima – haigestunud taimeosadest eritub piimvalgeid või kreemikaid (kollakaid) bakterilima tilku. Väga iseloomulik on haigestunud võrsete tippude kõverdumine 180 kraadi allapoole. Puud võivad hävida 1–2 aastaga.

• Bakter talvitub puukoores tüvehaavandite servades. Taimeosadel säilib bakter kuni kuu, mullas see ei säili. Haigus võib olla peiteline, mõnel aastal haigustunnuseid pole, kuid bakterile soodsal aastal võivad tekkida haiguspuhangud. Tõve levimiseks on väga soodne üle 18-kraadise temperatuuriga küllalt niiske ilm, nagu oli tänavune suvi.

• Viljapuu bakterpõletiku kaugem levik võib toimuda taimede (eriti paljundusmaterjali), taimeosade ja õietolmuga ning mesilastarude viimisel nakatunud piirkonnast välja. Peetakse võimalikuks ka levikut rändlindudega.

• Paikselt levitavad haigust tolmeldavad ja taimemahla imevad putukad, sealhulgas mesilased. Haigus levib ka tööriistade (nt aiakäärid), sõidukite ja inimtegevusega.

• Saastunud ja saastumiskahtlased taimed hävitatakse põletades. Haiguskollet ümbritsevas 500-meetrise raadiusega saastumisohus vööndis kasvavate viljapuu bakterpõletiku peremeestaimede ja nende istikute müük ning emapuude kasutamine paljundamiseks keelatakse vähemalt kolmeks aastaks.